Maailmas, mis näib pöörlevat üha kiiremini, võimaldab tuleviku visualiseerimine sihti silme ees hoida. Tuleviku prognoosimine aitab kaasa ka selle kujunemisele. Eesti-suguse väikese riigi jaoks on oma ressursside ja arengute tark planeerimine maailma suurte sündmuste keerises elutähtis.
Riigi tugevuse üks alustala on majandus, mille jätkusuutlikkus sõltub muuhulgas kvaliteetse tööjõu kättesaadavusest. Seega on riigi toimivuse tagamiseks vaja ette näha, mis suunas tööturg liigub. Seda, kui palju ja milliste oskustega inimesi vajab Eesti aastate pärast, on tööjõu- ja oskuste prognoosisüsteem OSKA analüüsinud juba 10 aastat.
Ent kas pöördelised sündmused maailmas ning AI tormiline areng on kaardid segi paisanud? Kuidas kavandada täna samme, mis aitavad olla tulevikus edukad ning nügida ühiskonda neid samme astuma? Need on küsimused, mille üle mõtleme ja arutleme 29. oktoobril OSKA 10. aastapäeva konverentsil.
Arutelu “Kas tulevik juhtub või see luuakse?”
Urmas Varblane – akadeemik, Tartu Ülikooli rahvusvahelise ettevõtluse professor
Robert Kitt – AS Utilitas juht
Ott Pärna – Tallinna Tehnoloogiakolledži Techno TLN direktor
Kristina Kallas – haridus- ja teadusminister
Arutelu “Reisija või kapten – kas triivime AI tuules või sätime purjed ise?”
Kristjan Port – Tallinna Ülikooli loodus- ja terviseteaduste instituudi professor
Oliver Väärtnõu – Cybernetica AS, tegevjuht
Linnar Viik – Poco popkunstimuuseumi juht ja IT-visionäär
Priit Salumaa – Better Medicine OÜ tegevjuht
Arutelu “Kuidas nügida ühiskonda soovitud tuleviku suunas?”
Tarmo Jüristo – SALK juhatuse esimees
Hando Sutter – Eesti Tööandjate Keskliidu tegevjuht
Jaak Aaviksoo – Teaduste Akadeemia liige
Liina Maria Lepik – Antropoloogia Keskuse tegevjuht
Arutelu “OSKA – ennustaja või arhitekt?”
Aune Valk – Tartu Ülikooli õppeprorektor
Jarek Kurnitski – Tenuurprofessor ehituse ja arhitektuuri instituudi liginullenergiahoonete uurimisrühmas, teadusprorektor
Triin Laasi-Õige – Haridus- ja Teadusministeeriumi kantsler
Veljo Konnimois – Radius Machining OÜ asutaja
Gunilla Otilla
Kas on võimalik olla samm tulevikust ees? Mõelda ajast ette või näha tehnika abil homse päeva taha? Kas on üldse võimalik ennustada tulevikku? Või seda koguni suunata? Kas tulevik lihtsalt juhtub või see luuakse?
Tema on Gunilla Otilla, kes esimese elusorganismina maailmas on jõudnud meie keskele tänasesse päeva. Meie olevikku – tema minevikku. Gunilla on omas ajas tuntud telereporter, kes ühelt poolt aitab meil vaadelda tulevikuinimest, aga valmistab samal ajal ise ette reportaaži minevikust.
Gunillale on meie ajas, tema jaoks kauges minevikus, mitmed asjad arusaamatud ja kummalised. Otsides vatsust küsimusele, kas aastal 2025 triivime AI tuules või sätime purjed ise, on ta saatesse kutsunud PERHi juhatuse esimees Agris Peedu.
Ajas, meie ajas, mil õpetajad on veel õpilastest targemad, uurib Gunilla, kuidas noori õpetada või suunata. On see üldse võimalik? Kas õpetaja on suunamudija? Kentsakatele küsimustele vastab VHK õpetaja Kati Käpp.
Gunilla kinnitab, et ka tulevikus on inseneridest suur puudus. Kas seda on tõesti siis nii raske õppida ja peab päriselt pingutama, uurib ta külaliselt, BLRT Masinaehituse juhatuse esimees Priit Linnult.