Maailmas, mis näib pöörlevat üha kiiremini, võimaldab tuleviku visualiseerimine sihti silme ees hoida. Tuleviku prognoosimine aitab kaasa ka selle kujunemisele. Eesti-suguse väikese riigi jaoks on oma ressursside ja arengute tark planeerimine maailma suurte sündmuste keerises elutähtis.

 

Riigi tugevuse üks alustala on majandus, mille jätkusuutlikkus sõltub muuhulgas kvaliteetse tööjõu kättesaadavusest. Seega on riigi toimivuse tagamiseks vaja ette näha, mis suunas tööturg liigub. Seda, kui palju ja milliste oskustega inimesi vajab Eesti aastate pärast, on tööjõu- ja oskuste prognoosisüsteem OSKA analüüsinud juba 10 aastat.

 

Ent kas pöördelised sündmused maailmas ning AI tormiline areng on kaardid segi paisanud? Kuidas kavandada täna samme, mis aitavad olla tulevikus edukad ning nügida ühiskonda neid samme astuma? Need on küsimused, mille üle mõtleme ja arutleme 29. oktoobril OSKA 10. aastapäeva konverentsil.

OSKA peaanalüütik Yngve Rosenblad: „Kui püüad prognoosida, on sul võimalik tulevikku kujundada, erinevateks stsenaariumideks valmis olla ja paindlikult reageerida. Kui sul üldse sensorite süsteemi pole ülesse ehitatud, siis sajab tulevik sulle ootamatult kaela, selle asemel, et sa oleksid saanud kogu aeg seda tuult nuusutada.“

Yngve Rosenblad on Eesti tööjõuprognoose koostava OSKA süsteemi peaanalüütik.

Registreeru

Registreerimine lõpeb 26. septembril. Ootenimekirjas olijatele saadame vabanenud kohast teavituse hiljemalt 7. oktoobril.

Konverents on

  • osalustasuta
  • piiratud kohtadega


Osalemise tühistamine